Rein Rannap

REIN RANNAP alustas klaverimängu ja heliloominguga juba varases lapseeas, juhendajaiks muusikutest vanemad. Ta õppis klaveri erialal Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis. Lisaks võttis ta heliloomingutunde. Hiljem õppis klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris (1977–1979) ja heliloomingut Los Angelesis, Lõuna-Kalifornia ülikoolis (1991–1995, kraadid MM ja DMA), samal ajal esinedes USAs, Kanadas, Austraalias jm. Juba 7. klassis õppides kutsus ta kokku oma jazztrio ja esitas sellega omaloomingut.

Hiljem oli Rannap kokkukutsujaks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmetele rokkansamblitele: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Ta on kirjutanud mitusada laulu, nii oma ansamblitele kui paljudele lauljatele. Tuntuimad neist on “Eesti muld ja eesti süda”, “Nii vaikseks kõik on jäänud”, “Suudlus läbi jäätund klaasi”, “Rahu” jt. Paljud ta laulud ja lastelaulud (ja katkend kantaadist “Ilus maa”) on korduvalt ette kantud laulupidudel. Samuti on Rannap tuntust kogunud oma klassikakavadega.

1968. aastal andis ta esimese soolokontserdi ja esines koos orkestriga. Ta jõudis finaali esimesel vabariiklikul pianistide konkursil (1968), võitis järgmise konkursi (1973), ning jõudis finaali rahvusvahelisel Bachi-nim. konkursil Leipzigis (1976). Nõukogude ajal anti välja tema klaverimänguga neli heliplaati: üks Bachi, teine Räätsa klaveriteostega, ning kaks plaati improvisatsioonidega. Esinemised soolokontsertidega ja festivalidel viisid teda paljudesse kohtadesse endises NLis, aga ka Inglismaale, Ungarisse, Kuubale, Rumeeniasse, Türki jm.

Rannapi klaverimäng ja helilooming kõlab väga mitmetel CD-del. Sageli esitab Rannap oma laule kontsertidel koos paljude lauljatega. Ta korraldab tihti enda esinemisi (1997–2010), eeskätt ulatuslikke kontsertide seeriaid (mõni neist koosnes tervelt 30 kontserdist). Esinejanimeks Klaveripoeg ja kaubamärgiks “Klaver tuleb külla” – viimane tähistas suviseid kontserttuure, põhiliselt maakirikutes, oma kontsertklaverit kaasa transportides.

Aastal 2022 toimus juubelituur “Klaver tuleb külla 25“. Rannap on esinenud soolokonstertidega ka teiste (põhiliselt Eesti Kontserdi) korraldatult. Viimasel kümnendil on toimunud mitmeid kontsertreise: korduvalt Saksamaale ja Venemaale, aga ka Jaapanisse, Uruguaisse ja Dubaisse jm, eriti menukaks on osutunud tuurid Hiina suurimates linnades (2014, 2017). Rannapi sageli ettekantavad teosed klassikalistele kooseisudele on “Concerto Grosso” (1981), kantaat “Ilus maa” (1982) ja laulude kogum “Hingelinnud”. Samuti on ta loonud neli teost klaverile ja orkestrile, viis kantaati, arvukalt klaveri-, kammer-, sümfoonilist, koori-, puhkpilli-, laste- ning näidendi ja filmimuusikat.

Hilisemast loomingust on märkimisväärsemad 10 kontsertetüüdi klaverile, 11 teost klaverile neljal käel, 12 neoromantilist pala klaverile ja elektroonikale „Ikka ja alati“, instrumentaalkontserdi-laadsed teosed koos orkestriga: klaverile, klarnetile, saksofonile, viiulile, trompetile, klavessiinile, oboele ja tromboonile, kammersümfoonia “La Sagrada Familia”; klaverikvintett, rokkooper “Nurjatu saar”, kantaadid “Kuu” ja “Cantus Borealis” jpt. Suuremate mõjutustena oma helikeeles on Rannap nimetanud rokki, rahvamuusikat, elektroonilist seisundimuusikat ja ameerika minimalismi. Need eeskujud on ta kokku sulatanud žanrivahesid ületavaks, nn cross-over stiiliks.